Teisel päeval võtsime analüüsi alla selle, millised on meie poolt kasutavate toodete mõju keskkonnale, täpsemalt kasvuhoonegaaside tekkele.
Terve päev olid rühmategevused. Rühmadesse jagunemine toimus üpris vahvalt, võib-olla tahab keegi teinekord kasutada.
Nimelt pidime ruumis suvaliselt ringi liikuma - mida kõrgem on temparatuur, seda kiiremini ning mida madalam, seda aeglasemalt. Seejärel koolitaja ütleski näiteks "kuum tee", "külmkapp", "vulkaani sisemus" jne ning meie pidime oma liikumiskiirust vastavalt muutma. Mingil hetkel ütles, et moodustage X liikmeline rühm ning pidime kohe enda läheduses olevate inimestega rühma moodustama. Keemiaõpetaja võib siinkohal selgitada aatomite liikumist erinevates temperatuurides ning tuua paralleeli aatomitest (üksikutest inimestest) molekulide (rühma) moodustumise.
Esimese ülesandena pidime rühmas panema erinevad tegurid tähtsuse järjekorda - millised inimeste tegevused põhjustavad kõige enam kasvuhoonegaaside teket? Kui olime järjestuse ära teinud, siis saime teada, kui palju meie järjestuses on õigesti ja kui palju valesti. Seejärel saime edasi arutada, mis õige järjestus siiski olla võiks. Hea viis ka õpetamiseks - selle asemel, et järjestus ette anda, lasta õpilastel arvata ning vastuse kallal niikaua arutleda kuni õpilased ise õige vastuseni jõuavad.
Mis on kõige suurem kasvuhoonegaaside allikas? Energia, energia kasutamine, mis tuleb taastumatutest allikatest, peamiselt fossiilsetest kütustest. Hea link, kust erinevate teemade kohta infot, statistikat jm saada: https://ourworldindata.org/
Järjestasime ja visualiseerisime ka spetsiifilisemalt kasvuhoonegaaside tekkepõhjuseid. Taaskord - kõigepealt pidime nimekirjas olevad tegurid enda oletuste järgi järjestama ning alles seejärel saime teada, mis tegelik järjestus on. Siinkohal on oluline just see, et kõigepealt oleks endal aega mõtestada, mis võiks kui palju mõjutada. Tänu sellele tekkis õige järjestuse kättesaamisel üllatusmoment, mistõttu saadud info jääb paremini meelde. Lõpuks on olulisel kohal just info visualiseerimine. Visualiseerimiseks võib kasutada ükskõik mida, näiteks merekarpe, riideribasid, herneid jne. Loominguliselt visualiseerimine omakorda laseb ajul selle teemaga veelkord tegeleda. Isiklikult tundsin, et selline "arvan - saan info - võrdlen - visualiseerin infot loominguliselt" käsitlus jättis sügavama jälje kui oleks näiteks kellegi teise poolt valmis tehtud diagrammi vaatamine jätnud. Lõpetuseks tegime kokkuvõtte - mis järeldusi infost teha saab?
Teises pooles arvutasime enda ökoloogilist jalajälge ning arutlesime teemal, kellest algab muutus? Kas üksikindiviidi harjumuste muutus aitab kaasa keskkonnaprobleemide lähenemisele? Saime kõigepealt lehe, kus oli toodud hulk erinevaid väiteid. Millistega nõustusime, millistega mitte? Millised väited tekitasid kõige suuremaid emotsioone (kas tugevalt nõustumist või tugevalt vastumeelt)? Taaskord illustreerisime loominguliselt oma mõttekäike.
Paraku on nii, et ühiskond ootab, et valitsus midagi ette võtaks, valitsus ootab, et inimesed midagi ette võtaksid. Kes peaks astuma esimese sammu? Olime grupiga ühel meelel, et kuigi keskkonnaprobleemid on globaalne probleem, siis esimene samm probleemi parandamiseks tuleb teha tarbijal. Tootmine käib nii kaua ja nii palju, kui kaua ja kui palju tarbijaid jagub ning valitsus soovib käituda nii, nagu on populaarne. Kui meie tarbijatena muudame oma harjumusi ja käitumist, siis lõpuks on ka valitsus ja korporatsioonid sunnitud oma põhimõtted üle vaatama.
Kui see tekitas sinus praegu mingit emotsiooni - kas tahaksid nõustuda või vastu vaielda või on sul mõni muu huvitav mõttekäik siia juurde, siis suurepärane! Räägi sellest homme kolleegiga, jagage oma mõtteid. Nõndamoodi see koolitus juba kannab ühte oma eesmärki - panna inimesed keskkonnaprobleemidele mõtlema, sellel teemal rohkem arutlema, oma tegevuste mõju keskkonnale analüüsima ning loodetavasti ka vajalikke samme keskkonnasõbralikuma maailma poole astuma.
