Neljanda päeva alguses tegime taaskoord paar "jäälõhkujat". Võib-olla mõned on juba neist kuulnud, kuid minumeelest olid need päris vahvad, mida võiks teinekord klassiski teha. Jagan teiega ka:
1) "Zip-Zap-Boing-Turulup". Minule meenutas see nagu elektriimpulsi edasi andmist, ainult et plaksuga. Kõik seisavad ringis ning impulsi peab plaksuga edasi andma:
- kui paremale, siis teed plaksu paremale ja ütled "zip"
- kui vasakule, siis teed plaksu vasakule ja ütled "zap"
- kui tahad impulsi tagasi saata, siis tõstad käed üles ja ütled "boing"
- võid impulsi anda suvalisele ringis olijale üle, vaadates talle silma, viibates kätt ja öeldes "turulup"
Oluline! Kui keegi teeb valesti, siis kõik plaksutavad ja rõõmustavad!
2) Numbrite loendamine ühest kümneni. Üks ütleb "üks", keegi teine ütleb "kaks" jne. Kui mitu inimest korraga ütlevad, siis tuleb algusest teha.
3) Seistakse ringis. Kui juhendaja ütleb "ette", siis peavad kõik ette hüppama ja samal ajal ütlema "ette". Kui juhendaja ütleb "taha", siis peavad kõik hüppama taha ja samal ajal ütlema "taha". Samamoodi ka "paremale" ja "vasakule" puhul.
- Kui on liiga lihtne, võib teha nii, et kui juhendaja ütleb "ette", peavad kõik hüppama ette, kuid ütlema samal ajal "taha". Samamoodi ka muude käskluste puhul.
- Kolmas variant: kui juhendaja ütleb "ette", siis peab hüppama taha, aga ütlema samal ajal "ette".
Päris hea aju treening!
Täna ühe gupitööna mõtisklesime selle üle, millisena võiksid tunnetada meid ümbritsevat keskkonda teised, näiteks nägemispuudega või liikumispuudega inimesed või puu, kelle peal on linnunpesa. Kuidas nemad ennast meie ümber tunnevad? Mis on nende rõõmud ja hirmud? Sellist empaatia-harjutust võiks ka noortega teha. Ehk suunab selline mõtisklus neid vahel mõtlema sellele, mille üle tänulik olla ning mida saaks ise paremini teha, et ka teistel oleks parem.
Lisaks tegime eelmisel päeval külastatud SOS Lasteküla SWOT analüüsi ning seejärel juba enda instituudi SWOT analüüsi, keskendudes looduskeskkonna säästmisele. SWOT analüüs ehk
Strong - mis on meie tugevused, mida me teeme juba hästi
Strong - mis on meie tugevused, mida me teeme juba hästi
Weak - mis on meie nõrkused, mida saaks paremini teha
Opportunities - millised meid ümbritsevad tegurid on meile abiks
Threats - millised on meid ümbritsevad takistused ja ohud
Nagu eelnevatel päevadel rääkisime, siis keskkonna väärtustamine hakkab meist endast. Mis on sinu arvates meie kooli tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud, et luua loodust väärtustavamat ja loodussõbralikumat keskkonda?
Minu meelest võiksid meil koolis olla sellised prügikastid, mis suunaksid õpilasi prügi sorteerima, näiteks biojäätmed / pakendid / muu prügi. Lisaks võiks kuidagi muudmoodi lahendada puhvetis saiakeste pakendamine - see kilekottide kogus, mis saiakeste ümbert tuleb, ei ole kahjuks kuidagi kooskõlas loodussäästliku keskkonnaga.
Pealelõunal tutvusime San Cristobal de La Laguna vanalinnaga, mis kuulub UNESCO pärandite hulka. Ühe osana jalutuskäigust tegime ka "Maa kõnni" - iga samm, mis sa astud, on 1 miljon aastat. Alustades Maa tekkest kõndisime tänapäevani, tehes peatuse olulisemate sündmuste ajal. Nõndamoodi kõndisime kokku 4,5 km ning ainult 5 sammu enne lõppu tekkisid esimesed inimeste eelkäijad! Selline kõnd aitas mõista, kui lühikest aega on inimesed tegelikult siin planeedil olnud. Ma usun, et nii mõneski ainetunnis saaks sellist kõndi ära kasutada, et aidata õpilastel misiganes valdkonnas inimeste arengut perspektiivi panna. Oleme ikkagi Liikuma Kutsuv Kool ju pealekauba, miks mitte õpilastega jalutades tundi anda?
Looduse seisukohal võttes tuleb küll tõdeda, et Maa on saanud ilma inimesteta väga pikka aega hakkama. Mina küll tunnetasin 4,5km läbi kõndides ja viimase 5 meetri peale mõeldes, et loodus ei vaja meid, kuid meie vajame loodust.
Panen siia üles ka pildid kaartidest, kuhu on kirjutatud olulised pöördepunktid. Pean vabandama, et pildid on kehva kvaliteediga, pildistasin neid käigupealt.
